Eesti on hädas majanduslangusega, kuid väljapääs võib peituda teaduses ja tehnoloogias. Eriti oluliseks on saanud kiipe loome oskus, mis on riikidele uueks edu võtmeks. Sellest ja miks on see Eestile oluline, kirjutavad Postimehe teadlase arvamusveerus Tallinna Tehnikaülikooli professorid Jaan Raik ja akadeemik Raimund Ubar.
Eesti on hetkel riik, mida iseloomustab majanduslangus ja konkurentsiindeksi vähenemine. Samal ajal elame ohtlikus geopoliitilises olukorras, kus prioriteetideks on turvalisus ja kaitse. Väljapääsu kriisist pakuvad professorid Raik ja Ubar teadusest ja tehnoloogiast. Artikkel selgitab, et tehnoloogiagigantide, nagu NVIDIA, Broadcom ja AMD, edu võti ei peitu niivõrd tehastes, kuivõrd just kiibi disainis. Kiipe on vaja ka uue ajastu tehnoloogiate, nagu tehisintellekti (TI), asjade interneti (IoT) ja drooniarmeede loomiseks.
Selleks, et Eesti samast rongist maha ei jääks, loodi kolm kuud tagasi Eesti Kiibi Kompetentsikeskus KIIP. Artikli autorid toovad välja, et riigi turvalisus ja kaitsevõime on otseselt seotud kiibivõimekusega. Keskuse KIIP juured peituvad 30-aastases ajaloos, mis sai alguse 1993. aastal elektroonika kompetentsikeskuse loomisega Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) juurde, kus loodi 1996. aastal ka Eesti esimene kiip. Nüüd on ajalugu kordunud ja Eesti vajab taas oma kiibikeskust, et toetada tärkavat tööstust.
Siiski nendivad professorid, et kuigi Eestis on selge vajadus ise kiipe projekteerida ja ettevõtteid, mis seda teevad, napib kvalifitseeritud insenere. Raik ja Ubar esitavad küsimuse: kas 300 000 euro investeerimine kiibikeskusesse on piisav, et panustada riigikaitsesse ja olla digiriik?
Loe lähemalt Postimehe arvamusloost
Professor Jaak Raiki poolt välja arendatud kiip. FOTO: TALTECH