Kiibid, tuntud ka kui integraallülitused või mikrokiibid, on väikesed pooljuhtkomponendid, mis sisaldavad miljoneid või isegi miljardeid transistoreid. Need transistorid töötavad koos, et täita erinevaid elektroonilisi funktsioone.
Kiibid on enamasti valmistatud räni põhjal ja neid kasutatakse laialdaselt tänapäeva elektroonikaseadmetes, sealhulgas arvutites, nutitelefonides, autodes ja paljudes muudes seadmetes. Kiipide väiksus ja kasvav arvutusvõimsus võimaldavad luua kompaktseid ja tõhusaid elektroonikaseadmeid.
Kiibitööstus on üles ehitatud globaalsele ja väga spetsialiseerunud väärtusahelale, mis hõlmab mitut erinevat etappi:
- Kiibi disain ja elektroonika disaini automatiseerimine (EDA): kiibi arhitektuuri, loogika ja funktsionaalsuse määratlemine spetsiaalsete tarkvaratööriistade abil.
- Kiibi tootmine (fabeerimine): kiipide tootmine kõrgtehnoloogilistes pooljuhtide tehastes (fab).
- Pakendamine ja testimine: kiipide kokkupanek kasutatavateks komponentideks ning jõudluse ja töökindluse kontrollimine.
- Süsteemide integreerimine ja lõpptoodete tootmine: kiipide integreerimine elektroonikasüsteemidesse ja lõpptoodetesse.
Kuigi kiipide tootmine on tööstusharu kõige nähtavam osa, on see ka kõige kapitalimahukam ja koondunud väikese arvu globaalsete tegijate kätte.
Eesti peamine potentsiaal kiibitööstuses seisneb pigem teadmistemahukates ja kõrge väärtusega väärtusahela segmentides kui suurtootmises. Peamised võimalused on järgmised:
- Kiibi disaini ja verifitseerimistarkvara arendamine
- Kiibi disainiteenused nii alltöövõtu korras rahvusvahelistele klientidele kui ka uue intellektuaalomandi loomisel
- Kiibi disain ettevõttesiseste toodete jaoks
- Kiibi pakendamine ja testimine
Laiemas elektroonika väärtusahelas on Eesti aktiivne ka trükkplaatide (PCB) montaažis ja elektrooniliste lõpptoodete tootmises.
Kuigi kiibitehased on pooljuhtide tööstuse keskmes, ei ole Eestisse praegu ühtegi plaanis. Kaasaegse tootmisüksuse ehitamine ja käitamine nõuab mitme miljardi euro suuruseid investeeringuid, täiustatud infrastruktuuri ja pikaajalist tööstuslikku mastaapi. Seetõttu haldavad kiibitehasi tavaliselt vaid mõned globaalsed ettevõtted, näiteks TSMC, Samsung ja Intel.
Seega on Eesti strateegiline fookus disainil, tarkvaral, testimisel ja süsteemitasandi innovatsioonil, kus väiksemad riigid saavad tõhusalt konkureerida ja luua suurt väärtust ilma massiivsete kapitaliinvesteeringuteta.
Kuigi kiibivaldkond Euroopas on praegu mahajäämuses võrrelduna Aasia ning USA-ga, on EL initsiatiivide eesmärgiks senist ca 10% osakaalu kiipide väärtusahelas märgatavalt tõsta. Euroopal on praegu oluline turuosa kiibitehase tootmisaparatuuri (litograafiaseadmed) osas, kus Hollandi ettevõttel ASML on selge juhtpositsioon maailmas.
Euroopa ettevõtted on samas ka liidrid kiibidisaini tarkvara osas. Arvestades Hiina investeeringuid kiibivaldkonda, Taiwani poliitiliselt keerulist positsiooni ning USA viimase aja protektsionistlikke meetmeid; teisalt kiipide vajaduse pidevat kasvu seoses tehnoloogiasektori arenguga, on valdkonna tõhusam arendamine Euroopas määrava tähtsusega, et jõuda lähemale tehnoloogilisele suveräänsusele.