Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse IKT teadusarenduse ekspert Kristo Klesment kirjutab 14. juunil ERR portaalis, et kaitsetööstus on strateegiline investeering, mitte pelgalt kulutus. Ta rõhutab, et praeguses geopoliitilises olukorras on kaitsekulutused otsene investeering Eesti tulevikku, rahu, tehnoloogia arengusse ja majandusse.
Klesment toob välja, et kuigi Eesti kaitsetööstus on veel noor, on see kiiresti arenev sektor, mis keskendub nišilahendustele nagu IT-süsteemid, droonid, küberkaitse ja seirelahendused. Klesment mainib, et valdkonda iseloomustab pidev innovatsioon, tuues välja uued suunad, nagu tehisintellekt, autonoomsed süsteemid, suunatud energia relvad ja nanotehnoloogia.
Klesmenti sõnul on Eesti kaitsetööstus saavutanud lühikese ajaga märkimisväärset edu, mida näitab sektori kasv: 2023. aastal ulatus ekspordimaht 350 miljoni euroni, müügitulu aga üle 400 miljoni euro. Ambitsioonikaks eesmärgiks on seatud jõuda 2030. aastaks kahe miljardi euro suuruse käibeni. See plaan on realistlik, kuna Eestis tegutseb mitu edukat kaitsetööstusettevõtet, näiteks Milrem Robotics, Cybernetica ja Threod Systems, mis on juba saavutanud rahvusvahelist edu.
Visiooni saavutamiseks on vajalik tihe koostöö Kaitseministeeriumi, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning teadusasutustega. Klesment märgib, et toetusi pakutakse nii Euroopa Liidu kaitsefondist (EDF) kui ka NATO innovatsioonifondist. Lisaks on Eesti riik loonud oma kaitsefondi, et investeerida kohalike ettevõtete arengusse. See tagab stabiilse rahastuse ja soodustab innovatsiooni, mis on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega.
Lõpetuseks rõhutab Klesment, et Eesti suutlikkus ise kaitsetööstust arendada tõstab meie riigi usaldusväärsust liitlaste seas ja tugevdab geopoliitilist positsiooni. Kaitsetööstuse arendamine toetab ka majandust, luues teadmuspõhiseid töökohti ja soodustades kõrge lisandväärtusega tootmist. See on oluline samm Eesti majanduse ja julgeoleku kindlustamisel.
Loe artiklit täispikkuses: ERR portaal
Foto: Erakogu