Balti elektroonikakonverentsil BEC 2026 arutati tehisintellekti praktilisi kasutusvõimalusi, Eesti ja Euroopa võimalikke konkurentsieeliseid kiibidisainis ning intelligentsete elektroonikasüsteemide arendamisega seotud probleeme. Eesti Kiibikeskust (KIIP) esindas paneeldiskussioonis programmijuht Andres Mellik.
Paneeldiskussioonis „Intelligence from Edge to Silicon: IoT, AI and Chip Design“ arutasid Ander Allas, Andres Mellik, Arno Kolk, Huber Flores, Jaan Raik ja Vahur Kampus tehisintellekti kasutusvõimalusi, Euroopa konkurentsivõimet, elektroonikaseadmete turvalisust ja töökindlust ning tuleviku inseneridele vajalikke oskusi.
Tehisintellekt jõuab anduritesse ja muudab elektroonikaseadmed nutikamaks
Andres Melliku hinnangul pakuvad lähiaastatel palju võimalusi väikesed ja energiasäästlikud tehisintellektilahendused, mis suudavad andmeid töödelda otse seadmes. Nende abil saab näiteks varakult märgata võimalikke rikkeid, tuvastada kõrvalekaldeid tootmisprotsessides või analüüsida andurite kogutud teavet. Kui andmeid töödeldakse kohapeal, väheneb andmeside vajadus, süsteem saab kiiremini reageerida ja kulutab vähem energiat.
Kogu andmetöötlus ei pea siiski toimuma ühes kohas. Osa ülesandeid on mõistlik lahendada seadmes, osa kohalikus võrgus ja osa pilves. Valik sõltub sellest, kui kiiresti peab süsteem reageerima, kui tähtis on andmete privaatsus ning millised on energiatarbe ja töökindluse nõuded.
Melliku hinnangul võiks Euroopa keskenduda eelkõige usaldusväärsete ja kindlate vajaduste jaoks loodud elektroonikasüsteemide arendamisele. Selliseid lahendusi vajavad näiteks tööstus, tervishoid, energeetika, transport ja kaitsevaldkond. Eesti tugevused võivad olla süsteemide projekteerimine ja integreerimine, turvalise elektroonika arendamine ning kiire prototüüpimine ja testimine.
Samas sõltub Euroopa mitmes olulises valdkonnas endiselt väljaspool Euroopat asuvatest tarnijatest. See puudutab nii pooljuhtide tootmist ja pakendamist kui ka kiipide projekteerimiseks vajalikke tööriistu ja tehnoloogiaid.
Mellik tõi esile ka selle, et prototüübist tooteni jõudmine võib olla keeruline. Eriti tsiviil- ja kaitseotstarbeliste tehnoloogiate puhul tuleb arvestada rangete turvalisus- ja kvaliteedinõuete ning tarneahela jälgitavusega. Seepärast peaksid teadusasutused, ettevõtted ja tulevased kasutajad tegema koostööd juba arenduse alguses.
Tehisintellekt muudab ka kiipide projekteerimist
Tehisintellekti kasutatakse üha enam ka elektroonika ja kiipide projekteerimisel. Selle abil saab koostada teste, leida vigu ja võrrelda tehnilisi lahendusi. Melliku sõnul ei vähenda see siiski inseneri vastutust: tehisintellekti abil saadud tulemusi tuleb kontrollida ning ohutuse ja turvalisusega seotud otsused peavad jääma inimese teha.
Seadmete töökindlust tuleb jälgida ka pärast kasutuselevõttu. Tarkvara ja tehisintellekti mudelite uuendamine peab olema turvaline ning seadmete toimimist tuleb kontrollida kogu nende kasutusaja jooksul.
Tehnoloogia areng muudab ka seda, milliseid oskusi insenerid vajavad. Tulevased spetsialistid peavad oskama ühendada elektroonika, andurid, tarkvara ja tehisintellekti toimivaks süsteemiks. Mellik peab oluliseks ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arendusprojekte, kus tudengid saavad lahendada tegelikke probleeme ning õppida arvestama nii tehniliste kui ka majanduslike piirangutega.
Üks sellise õppe näiteid on TalTechi „Chips for AI” kursus. Eesti Kiibikeskus jagab ettevõtetele kiibidisaini oskusteavet, võimaldab kasutada arendustööriistu ja testimisvõimalusi ning toetab koostööd teadusasutustega.
Balti elektroonikakonverents BEC 2026 toimus 6.–8. oktoobril Tallinnas ja oli järjekorras kahekümnes.