Saksamaal Erlangenis kogunes märtsi lõpus ligi 80 kiibiarenduse eksperti üle maailma, et arutada, kuidas tehisintellekt kujundab ümber pooljuhtide tööstust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsilt kõlama üks keskne järeldus: AI jõuab kiibidisainis järjest lähemale inseneri igapäevatööle ning muudab seda, kuidas kiipe arendatakse.
„Konverentsi põhisõnum oli minu jaoks väga selge. AI ei ole enam lihtsalt tööriist, mida kasutatakse mõne üksiku ülesande kiirendamiseks, vaid sellest on saamas inseneride igapäevane kaastööline,” ütles Tiina Kivikas.
AI liigub kiibidisainis inseneri igapäevaseks tööpartneriks
Tema sõnul ei olnud konverentsi fookus enam küsimusel, kas AI hakkab kiibiarendust mõjutama, vaid sellel, kuidas see juba praegu tööprotsesse ümber kujundab. Juttu oli nn AI coworker’i loogikast, kus tehisintellekt aitab töövooge planeerida, eri etappe koordineerida ja inseneri otsustusprotsessi toetada.
„Kui seni kasutati AI-d pigem automatiseerimiseks, siis nüüd liigub tööstus väga selgelt suunas, kus AI aitab planeerida ja orkestreerida tööprotsesse ning toetab insenere otsuste tegemisel. Samas jäi tugevalt kõlama, et see ei asenda loovat inseneritööd,” märkis Kivikas.
Ekspertide hinnangul jõuavad AI assistendid kiibidisaini töövoogudesse juba 2026. aastal palju laiemalt. Kivikase sõnul käsitleti seda Erlangenis praktilise arenguna, mille mõju on kohe kätte jõudmas. „See ei olnud enam teoreetiline arutelu tuleviku üle. Pigem räägiti väga praktiliselt sellest, et AI assistendid jõuavad kiibidisaini töövoogudesse juba väga lähedases ajahorisondis,” ütles ta.
Konverentsilt jäi tema sõnul kõlama ka väga optimistlik vaade pooljuhtide tööstuse kasvule. „Investorite peamine sõnum oli, et sektori kasvu veavad eelkõige autotööstuse digitaliseerumine, andmetöötluse ja salvestuse plahvatuslik kasv ning uued kommunikatsioonitehnoloogiad. See tähendab, et nõudlus ei kasva ühes kitsas nišis, vaid väga laia tehnoloogilise baasi pealt,” rääkis Kivikas.
Eraldi tõsteti esile kolm valdkonda, kus nähakse praegu eriti suurt potentsiaali: silicon photonics ehk uued optilised ühendused, power semiconductors ehk energiatõhusust ja elektrifitseerimist toetavad lahendused ning tootmistehnoloogiad ja tööriistad, mis hoiavad koos kogu väärtusahelat. „See ütleb päris hästi, kus nähakse lähiaastatel nii investeerimisvajadust kui ka tehnoloogilist läbimurret,” ütles Kivikas.
Ühe kõnekama aruteluna jäi talle meelde küsimus, kas tulevikus võiks tehisintellekt kontrollida tehisintellekti loodud kiipe. See tõi hästi esile valdkonna ühe keerulisema koha, milleks on verifitseerimine. „Täna on siiski selge, et verifitseerimine jääb üheks suurimaks ajakuluks. AI võib aidata, aga ei lahenda seda probleemi täielikult,” sõnas Kivikas. „Mida rohkem AI arendust kiirendab, seda kriitilisemaks muutub küsimus, kui usaldusväärne on lõpptulemus.”
Kuigi konverentsil olid nähtaval kohal suured rahvusvahelised ettevõtted, jäi Kivikase sõnul sama selgelt kõlama ka see, et väiksematel riikidel on selles ökosüsteemis oma koht. „Ka väiksematel riikidel, nagu Eesti, on selles kiiresti arenevas ökosüsteemis oma roll. Koostöövõimalused on rahvusvahelistes kompetentsikeskustes ning ühistes arendusprojektides,” ütles Kivikas.
Eesti võimalus peitub koostöös, kiires tegutsemises ja rahvusvahelistes sidemetes
Kivikas tõi välja, et Baieri liidumaal tegutsev Bavarian Chips Alliance on valmis tegema koostööd Eesti partneritega ja avama uksi oma tööstusvõrgustikku. Eesti jaoks tähendab see tema sõnul väga selgelt, et AI ja kiibidisaini ühendamine ei ole kaugem tulevik, vaid praegune reaalsus. „Meie võimalused peituvad paindlikkuses, kiires innovatsioonis, rahvusvahelises koostöös ja tugevas insenerihariduses,” ütles Kivikas. „Me ei peaks olema ainult osalejad, vaid ka suunamäärajad.”
Sama mõtet toetab ka Eesti enda kogemus. Kivikase sõnul tehti Eesti kiibikeskuse käivitamiseks eeltööd juba enne selle ametlikku loomist ning sellesse panustasid paljud inimesed, kes on keskusega seotud ka praegu, kaasa arvatud ta ise. „Minu roll oli see, et viisin Siemens EDA esindajaid korduvalt kokku Eesti partneritega, et kiibikeskuse loomise teema jõuaks Tallinna Tehnikaülikooli, EISi ja ministeeriumi töölauale. See töö päädis 2025. aastal EISi toel kiibikeskuse loomisega,” ütles ta.
Kivikase hinnangul näitab see hästi, miks on EISil oluline hoida inimesi strateegiliselt tööl välisriikides. „Välisnõuniku roll ei piirdu kontaktide vahendamisega. Kiibikeskuse lugu näitab väga hästi, mida EIS tegelikult välismaal teeb. Mõte ei ole ainult selles, et olla kohapeal olemas, vaid selles, et aidata olulised teemad varakult ära tunda, õiged inimesed kokku viia ja tuua need arengud lõpuks Eestisse tagasi,” ütles Kivikas.
Tema sõnul on see eriti tähtis valdkondades, kus tehnoloogia areneb kiiresti ja rahvusvahelised võrgustikud määravad palju. „See on ka põhjus, miks on hea, kui EISil on inimesed välisriikides strateegiliselt tegutsemas. Nii tekib võimalus katta olulisi teemasid kohapeal, luua sidemeid ja aidata kaasa sellele, et Eesti ei jääks kõrvaltvaatajaks,” lisas ta.
Kui Erlangeni konverents näitas, kuhu kiibitööstus AI toel liigub, siis Eesti kiibikeskuse lugu näitab, et siin on sellele muutusele juba ka sisuline alus loodud. Küsimus on nüüd selles, kui nähtavalt ja kindlalt suudab Eesti selles arengus oma järgmised sammud teha, usub EISi ekspordinõunik Saksamaal Tiina Kivikas.
AI avab kiibidisaini ka väiksematele tegijatele
Eesti Kiibikeskuse programmijuhi Andres Melliku sõnul ei ole AI kasutamine kiibidisainis uus nähtus, vaid mitmed suuremad tegijad on selle eeliseid kasutanud juba aastaid. „Näiteks NVIDIA on kasutanud AI toetatud töövooge oma kiipide disainimises juba aastaid ja on vähemalt tänaseni selge turuliider,” ütles Mellik.
Tema hinnangul on praegu muutumas aga see, kellele sellised võimalused järjest kättesaadavamaks saavad. „Uued AI tööriistad teevad mänguvälja kindlasti võrdsemaks ning avavad kiibidisaini maailma väiksematele tegijatele ja spetsialiseerumist nõudvatele valdkondadele,” sõnas Mellik.
Värskete arengute näitena toob ta esile kaks ettevõtet, mis peegeldavad hästi seda, kuhu valdkond liigub. „Ühe näitena võib tuua Cognichipi, mille juhtfiguuride hulgas on EDA maailma tõelised pioneerid. Teine hea näide on Radical AI, mis rakendab AI ja masinõppe lähenemist pooljuhttööstuses kasutatavate uute materjalide väljatöötamiseks,” ütles ta.
Melliku sõnul nähakse ka Eestis võimalust panustada valdkondadesse, kus kasvab vajadus uudsete tööriistade ja väga spetsiifilise oskusteabe järele. „Kiibikeskuses usume, et üheks Eesti fookusvaldkonnaks võiks olla uuenduslike tööriistade loomine. See puudutab nii verifitseerimist, turvalisi kiipe, laiemalt AI järgmiste arengute toetamist kui ka meditsiinitehnoloogia lahenduste väljatöötamist,” ütles Mellik.
Ta lisas, et kuigi mõlemad nimetatud ettevõtted tegutsevad Ameerika Ühendriikides, on Euroopa Liit alustanud kiibivaldkonna jõulist rahastamist ning Kiibikeskus soovib aidata ettevõtetel nende võimalusteni jõuda. „Kiibikeskuse poolelt tahame pakkuda ettevõtetele kõikvõimalikku tuge, et nad jõuaksid nende võimalusteni,” märkis ta.
Melliku sõnul on selles töös olnud suur abi ka EISi välisvõrgustikust ja Tiina Kivikase loodud sidemetest. „Kuna ka EIS on KIIP projektis partner, on Tiina Kivikase loodud kontaktid ja selle valdkonna aktuaalsena hoidmine olnud Kiibikeskusele suureks abiks. Just suhtlus Saksamaa keskuste ja ettevõtetega on olnud kriitilise tähtsusega, sest tegemist on Euroopa suurima turu kiibivaldkonna tegijatega,” lisas Eesti Kiibikeskuse programmijuhi Andres Mellik.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, 7. aprill 2026: Saksamaa AI-teemalisel konverentsil kõlas sõnum, mida Eesti ei saa eirata: AI muudab kiibitööstuse reegleid